Kas diabeetikud saavad elada aktiivset ja tervislikku elu?
1. tüüpi diabeeti nimetatakse autoimmuunhaiguseks. See tähendab, et immuunsüsteem, mis tavaliselt aitab teie organismil võidelda bakterite ja viiruste vastu, ründab nüüd teie enda organismi.
Loe lähemalt2. tüüpi diabeet on krooniline haigus, mille korral on veresuhkur pikema aja jooksul normist kõrgem. Diabeet on tingitud kas insuliini vähesusest, insuliini toime nõrgenemisest või mõlemast.
Loe lähemalt
Diabeedi ravi alustatakse kohe pärast suhkurtõve diagnoosimist, kui veresuhkruväärtused on ravieesmärkidest kõrgemad.
Loe lähemalt
Diabeetiku toiduvaliku moodustab tervislik toit, mis on soovitatav igale tervele inimesele. Diabeetik võib kõike süüa, kui arvestatakse toidu kogust, kaloraaži ja toidu süsivesikute sisaldust.
Loe lähemalt
Vähene kehaline aktiivsus ja ülekaalulisus on üheks põhjuseks diabeeti haigestumisel. Mõõduka ülekaaluga inimeste kehakaalule mõjub füüsiline aktiivsus eriti efektiivselt, kuid väga suure ülekaaluga inimestel mõjub juba isegi jalutuskäik väga positiivselt.
Loe lähemalt
Pidev hüperglükeemia ehk normist kõrgem veresuhkur võib aja jooksul põhjustada kahjustusi silmades, neerudes, närvides, veresoontes ja südames jm. Suhkruhaiguse ravi üks pikaajalistest eesmärkidest on nende kahjustuste ärahoidmine.
Loe lähemalt
