Diabeedi ravi

Täna puudub veel ravim, mis raviks diabeedist terveks, kuid on olemas tõhus ravi, millega saab hoida veresuhkrut kontrolli all. Diabeetikud saavad elada aktiivset ja tervislikku elu, vältides tüsistuste teket.

Diabeedi ravi alustatakse kohe pärast suhkurtõve diagnoosimist, kui veresuhkruväärtused on ravieesmärkidest kõrgemad. Hea diabeedi kontroll tähendab, et tuleb hoida oma veresuhkur võimalikult normilähedasena.

Tervislik toitumine

Toit tõstab veresuhkru taset, kuid teadlikult planeerides oma toitumist on võimalik hoida oma veresuhkur kontrolli all.

Ravimid

Kõik diabeediravis kasutatavad ravimid - tablettravi, insuliin ja GLP – 1 agonistid alandavad veresuhkru taset. Uued süstitavad diabeediravimid GLP – 1 (glükagoonilaadse peptiid-1) agonistid on Eestis kasutusel aastast 2012.

1. tüüpi diabeetikud vajavad ellujäämiseks päeva jooksul mitmesüste insuliinravi või siis insuliini manustamist insuliinipumbaga.

2. tüüpi diabeetikud peavad eelkõige korrigeerima oma elustiili, hakkama rohkem liikuma ja tervislikult toituma, et alandada kehakaalu. Seejarel saab nende veresuhkru taset alandada tablettraviga, kuid kuna haigus on progresseeruv, siis vajavad ka 2. tüüpi diabeetikud mõne aja möödudes insuliinravi, mida saab vajadusel kombineerida ka GLP – 1 agonistiga.

On tähtis saavutada kõikide mõjufaktorite õige vahekord ehk tuleb õppida elama diabeediga. Tasakaalu saavutamine nõuab diabeetikult eluaegset pühendumist. Pöördelised diabeediuuringud – DCCT ( Diabetes Complications Control Trial) ja UKPDS (United Kingdom Prospective Diabetes Study) on näidanud, et tõhus veresuhkru kontroll ja veresuhkru taseme hoidmine võimalikult normilähedasena aitavad ära hoida või edasi lükata diabeedi tüsistuste progresseerumist. Nende uuringute tulemused näitasid, et hea veresuhkru ja vererõhu kontroll vähendasid olulisel määral tüsistuste teket.

  • silmahaiguse tekkerisk vähenes kuni 76%
  • neeruhaiguse tekkerisk vähenes kuni 50%
  • närvikahjustuse tekkerisk vähenes kuni 60%
  • insuldi risk vahenes üle 33%
  • suremus pikaajaliste tüsistuste tagajärjel vähenes kuni 33%

Insuliin

Insuliin on hormoon, mida toodab organismis pankreas ehk kõhunääre. Insuliin aitab toidust suhkruid omastada ning transportida seda rakkudesse, et toota elutegevuseks vajalikku energiat.

insuliin

Miks inimesed peavad insuliini süstima?

Tervetel inimestel sõltub insuliini sekretsioon nende versuhkru tasemest. Iga kord, kui me sööme tõuseb meie veresuhkru tase ning kohe algab pankreases insuliini tootmine, et normaliseerida paari tunni jooksul kõrgenenud veresuhkru tase. Diabeetikutel, kelle pankreas ei tooda enam piisavalt insuliini või on insuliini toime nõrgenenud ja veresuhkur ei alane dieedi, füüsilise koormuse ega suukaudsete ravimitega, on vaja alustada insuliini süstimist. Insuliini süstitakse naha alla. Insuliin on kõige tõhusam veresuhkrut langetav ravim.

Insuliini ei saa manustada suu kaudu, sest maohape hävitab insuliini enne, kui see hakkab toimima.

Kui palju insuliini ma vajan?

Iga diabeetik on erinev. Insuliinravi alustamisel on vaja teada, kas ja kui palju insuliini inimese oma pankreas veel toodab. On vaja teada, kui tundlik on organism insuliinile, on vaja teada elustiili ja söömisharjumusi.

Näpuotsa kapillaarverest veresuhkru mõõtmine annab väga täpset informatsiooni insuliini süstimiseks. Insuliinravi skeemid on väga erinevad, varieerudes ühest süstest päevas kuni viie süsteni päevas. Veresuhkru eesmärkväärtused ja insuliinravi skeemid on individuaalsed.

Täpsema info saamiseks võta ühendust oma arsti või diabeediõega.

Kuidas on insuliin pakendatud?

Insuliin on saadaval vedelikuna, kas kolbampullides või eeltäidetud pen-süstlites.

Ampullide ja/või pen-süstli suurus on tavaliselt 3 ml ja 1 ml-s on 100 Ü insuliini. Uue põlvkonna insuliinid võivad sisaldada 1 ml-s ka 200Ü või 300Ü insuliini. Karbis on tavaliselt 5 ampulli või pen-süstlit.

Insuliinravi

Insuliin avastati 1921. aastal, olles seega vanim ja kõige efektiivsem diabeediravim. Insuliinravi on aastatega läbi teinud suure arengu, loominsuliinide järel võeti kasutusele iniminsuliinid ja alates 2000. aastast kasutatakse peamiselt analooginsuliine, mis on valmistatud geenitehnoloogia baasil ja jäljendavad väga ligilähedaselt füsioloogilist insuliini sekretsiooni.

Millised erinevad
insuliinid on kasutusel?

Insuliinid saab jagada viide peamisse kategooriasse. Alates 2015. aastast on saadaval ka biosimilar (bioloogiliselt sarnased) insuliinid.

Kategooriatesse jagamisel võetakse arvesse:

  • insuliini toime algust ( kuna ta hakkab tööle)
  • insuliini piik ( kuna ta töötab kõige tugevamini)
  • insuliini toime kestus ( kaua ta töötab)

Kiiretoimelise insuliini toime algab (0)10 - 15 minutit pärast süsti, maksimaalne toime ehk piik tekib 30 – 90 minutit pärast toime algust ning toime kestab 2 - 5 tundi. Siia gruppi kuuluvad analooginsuliinid aspart, lispro ja glulisiin. Analooginsuliinid on selged värvitud vedelikud. Süstitakse vahetult enne või pärast sööki.

Lühitoimelise insuliini toime algab 30 minutit pärast süsti, piik tekib 2 - 4 tundi pärast toime algust ja toime kestab 4 – 8 tundi. Siia kuuluvad lühitoimelised iniminsuliinid, näiteks Humulin R, mis on Eestis saadaval. Süstitakse 30 minutit enne sööki.

Keskmise toimeajaga insuliini toime algus on umbes 1 tund ( 2 – 6h) pärast süsti, piik tekib 5 tundi (6 – 12h ) pärast toime algust ja toime kestab 14 – 20 tundi. Siia gruppi kuuluvad nn. pika toimeajaga iniminsuliinid, NPH insuliinid. Need insuliinid on suspensioonid ehk need on valget värvi hägused vedelikud, mida on vaja enne kasutamist loksutada. Süstitakse 1 – 2 korda päevas.

Pikatoimelise insuliini toime algab samuti umbes 1 tund pärast manustamist. Piik võib avalduda 10 – 16 tundi pärast toime algust, kuid tavaliselt on see väga nõrk või puudub üldse. Toime kestab 16,5 – 24 tundi. Siia gruppi kuuluvad pikatoimelised analooginsuliinid, glargiin - insuliin ja detemir – insuliin, mis on selged, värvitud vedelikud. Süstitakse 1 – 2 korda päevas vabalt valitud ajal päeva jooksul, kuid alati samal ajal.

Seguinsuliinid ehk kiire toimega analooginsuliin + keskmise toimeajaga iniminsuliin. Toime algab 10 – 20 minuti jooksul. Piik saabub 1 – 4 tundi pärast toime algust. Toime kestab kuni 24 tundi. Tegemist on valge suspensiooniga, milles insuliinide vahekord on fikseeritud, seega selle insuliini annustamine ei ole paindlik. Seguinsuliini kasutamine nõuab patsiendilt kindlat päevakava, kus on kindlad söögiajad ja vahepalad. Tavaliselt süstitakse 2 korda päevas vahetult enne sööki.

Biosimilar (bioloogiliselt sarnased) insuliinid.
Sarnane bioloogiline ravim ei ole identne originaalravimiga. Toimeaineks on selles küll sama aine (nt rekombinantsel teel saadud insuliin, millel on sama aminohapete järjestus), kuid nendel ravimitel võib olla tootmise keerukusest tulenevaid väikseid erinevusi. Olemasolevalt basaalinsuliinravilt üleviimine bioloogiliselt sarnasele insuliinile nõuab meditsiinilist jälgimist. Hetkel Eestis saadaval glargiin – insuliini biosimilar insuliin.

Insuliinravi skeemid
1. tüüpi diabeedi korral

1. tüüpi diabeedi puhul kasutatakse tavaliselt basaal – boolus skeemi. Vanuritel kasutatakse ka sageli seguinsuliinravi (kasutatakse järjest vähem) või näiteks lastele manustatakse kiiretoimelist analooginsuliini püsiinfusioonina naha alla insuliini pumbaga.

Basaal – boolus skeemSelles skeemis kasutatakse pika- ja lühitoimelise insuliini kombinatsiooni ( mõlemat süstitakse eraldi). Basaal – boolus skeem jäljendab füsioloogilist insuliinisekretsiooni ja kindlustab hea veresuhkru kontrolli. Basaal – boolus ravi on seguinsuliinraviga võrreldes paindlikum, sest võimaldab

insuliiniannuseid vastavalt vajadusele väga kiiresti kohandada ja seeläbi teineteisest sõltumatult kontrollida paastuglükoosi (FPG) ja söögijärgset ( PPG) veresuhkru taset.

Seguinsuliinravi skeem Siin kasutatakse tavaliselt 2 korda päevas süstitavat seguinsuliini. Seguinsuliinid sisaldavad pika- ja lühitoimelist insuliini kindlas vahekorras, mistõttu kumbagi komponenti on eraldi raske kohandada. Selline ravi on väga jäik ja nõuab väga kindlat päevakava.

Insuliinravi skeemid
2. tüüpi diabeedi korral

2. tüüpi diabeedi algfaasis saavad patsiendid oma veresuhkru kontrolli alla elustiili muutmise ja tablettraviga. Haiguse progresseerudes lisatakse raviskeemi juurde kas basaalinsuliin ehk tegemist on basaalinsuliinravi skeemiga või süstitav GLP -1 agonist, mida võib ka hilisemas ravifaasis omavahel kombineerida.

Basaalinsuliinravi skeem
Tavaliselt lisatakse olemasolevale tablettravile pikatoimelise insuliini analoog, mida süstitakse 1- 2 korda päevas ning mis tagab suhteliselt ühtlase insuliini toime 24 tunni jooksul. Basaalinsuliin kontrollib teie veresuhkru taset söögivaheaegadel ja öösel.

Basaal pluss insuliinravi skeem

Diabeedi edasisel progresseerumisel lisatakse basaalinsuliinile juurde söögiinsuliin ehk üks kiiretoimelise analooginsuliini süste enne sööki. Hiljem, haiguse progresseerudes, võib järk – järgult lisada juurde lühitoimelise insuliini süsteid vastavalt toidukordadele. Tavaliselt lisatakse kuni 3 lühitoimelise insuliini süstet ja siis nimetatakse sellist skeemi Basaal – boolus skeemiks.

2. tüüpi diabeetikutel kasutatakse ka seguinsuliinravi skeemi, kuid seda järjest harvem ja peamiselt vanuritel.

Basaalinsuliin + GLP 1 agonistSelline uudne basaalinsuliinravi intensiivistamise skeem 2. tüüpi diabeedi korral kogub järjest rohkem populaarsust, kuna annab sama hea ravitulemuse nagu söögiinsuliini lisamine, aga ei tõsta patsientide kehakaalu ega suurenda hüpoglükeemia riski. Peamiseks kõrvaltoimeks GLP – 1 agonistide kasutamisel on seedetrakti kaebused.

Fikseeritud annustega Basaalinsuliini ja GLP 1 agonisti kombinatsioon ühes pensüstlis.Fikseeritud annustega Basaalinsuliini ja GLP 1 agonisti kombinatsioon ühes pensüstlis.