Pidev hüperglükeemia ehk normist kõrgem veresuhkur võib aja jooksul põhjustada kahjustusi silmades, neerudes, närvides, veresoontes ja südames jm. Suhkruhaiguse ravi üks pikaajalistest eesmärkidest on nende kahjustuste ärahoidmine, hoides veresuhkru, vererõhu ja kolesterooli tasemed võimalikult normi lähedal.
Suhkruhaigusest tingitud suurte veresoonte kahjustus suurendab kõrgenenud vererõhu, stenokardia, südameinfarkti, insuldi ja vahelduva lonkamise ehk klaudikatsiooni (jalgade arterite haiguse) ohtu. Nende haiguste tekkeoht suureneb oluliselt, kui suhkruhaige suitsetab, on stressis, ülekaaluline või vere kolesteroolisisaldus on tõusnud.
Seetõttu on kriitilise tähtsusega hoida veresuhkur kontrolli all, hoida vererõhk kontrolli all ja elada tervislikult, süües täisväärtuslikku toitu ja olles kehaliselt aktiivne.
Suhkruhaigusest tingitud väikeste veresoonte kahjustus silmades võib põhjustada valguliste ainete pääsu läbi veresooneseina ning need kahjustavad tundlikke närvirakke silma võrkkestas. Suureneb ka verejooksu oht kahjustatud väikestest veresoontest. Diabeedist tingitud väikeste
veresoonte kahjustuse tõttu võib tekkida nägemiskahjustus. Selle ennetamiseks peavad suhkruhaiged käima kord aastas silmakontrollis ning vajadusel saama ennetavat ravi. Veresuhkru kontrolli all hoidmine on elutähtis, et vähendada silmade tüsistuste tekkeriski.
Suhkruhaigusest võivad kahjustuda ka suured veresooned, mis vastutavad vereringe eest jalgades ja labajalgades. Kahjustuse tagajärjel tekivad jalgades vereringehäired ning väheneb jalgade tundlikkus. Tundlikkuse puudumine suurendab haavandite tekke ohtu. Kui jalats hõõrub, ei pruugi seda õigeaegselt märgata. Samuti võib aeglustuda tekkivate haavandite paranemine. Kõrgenenud veresuhkur on heaks toitekeskkonnaks bakteritele, mis võivad jalahaavandeis vohama hakata. See omakorda halvendab haavandite
paranemist ning halvimal juhul haavandid suurenevad, lisandub gangreen ja osutub vajalikuks amputatsioon. Selle vältimiseks peavad diabeetikud suhtuma väga rangelt jalgade eest hoolitsemisesse ja õigesse jalatsite valikusse. Jalaprobleemide korral annab konsultatsioone erikoolituse saanud jalaspetsialist. Hea veresuhkru kontroll on ilmselgelt väga oluline jalahaavandite vältimiseks.
Diabeedist tingitud väikeste veresoonte kahjustus neerudes võib kahjustada neerude talitlust aja jooksul. Suhkruhaigusest põhjustatud neerukahjustuse varajaseks nähuks on väga väikeste albumiinikoguste (teatud valk) eritumine uriiniga, seda tuntakse mikroalbuminuuriana. Seetõttu peab
kontrollima albumiinisisaldust uriinis vähemalt üks kord aastas. Suhkruhaigusest põhjustatud neerukahjustuse tekke oht suureneb oluliselt suitsetamise või kõrgenenud vererõhu korral. Seetõttu on määrava tähtsusega hoida nii veresuhkur kui ka vererõhk hästi kontrollituina, et neid tüsistusi vältida.
Südame isheemiatõbi ehk koronaartõbi on südant verega varustavate pärgarterite aterosklerootilistest muutustest tekkinud haigus, mille korral südamelihas ei saa piisavalt verd ega hapnikku. Südame isheemitõve haigusvormideks on stenokardia, südameinfarkt, südame rütmihäired, südamepuudulikkus ja südameseiskus.
Südame isheemitõve ennetamiseks tuleb toidus vähendada loomsete rasvade ja suhkru osakaalu, teha regulaarselt sporti ja mitte suitsetada. Kaasas peaks kandma nitroglütseriini tablette.
Südamelihase infarkt ehk südameinfarkt ehk südamerabandus on südamelihase pöördumatu kahjustus, mille korral osa südamelihasest muutub elutuks ja hävib.
EsinemissagedusSageli diabeetikul EI esine valu rindkeres. Tavaliselt ülitugev valu, mis ei möödu.
Esimeseks kaebuseks võib olla õhupuudus ja nõrkus
Harvem valu rindkeres
Valu võib kiirguda selga, kaela, kätte
Nahk kattub külma higiga
Nitroglütseriin leevendab veidi, kuid valu ei pruugi täielikult kaduda
Kaebuste tekkimisel kutsuge kohe kiirabi! Võimalikult kiiresti tuleb lahustada tromb, et vähendada kahjustuse ulatust.
Kõige efektiivsemaks südameinfarkti raviks on pärgarteri laiendamine ehk dilateerimine, mille käigus viiakse spetsiaalne balloon vajalikku kohta läbi kubemes asuva arteri. Veresoone uuesti ahenemise vältimiseks asetatakse veresoone sisse võrk ehk stent.
Ateroskleroos ehk arterilubjastus on organismi üldhaigus, mille korral hakkavad rasvtaolised ained ladestuma veresoonte seintesse.
Moodustub naast, mis aja jooksul pidevalt suureneb, seejärel sidekoestub ning neisse tekib lubiladestus, mis viib veresoone ahenemiseni. Veresoone elastus kaob, sisepind muutub ebatasaseks.
Veresoone ahenemisega oluliselt halveneb kudede verevarustus – isheemia.
Suur naast muutub ebastabiilseks ja puruneb. Purunenud naastu piirkonda tekib tromb ja trombi tõttu verevarustus lakkab.
Verevarustuse puudumine põhjustab infarkti või insulti.
Ateroskleroosi arengut pidurdavat ravi praegu veel ei tunta. Tervislikud eluviisid ja vererõhu, veresuhkru ja kolesterooli normis hoidmine aitab vältida haiguse progresseeumist.
Stenokardia ehk rinnaangiin on ängistav valu rinnaku taga, mis võib kiirguda selga, kaela, vasakusse, harvem paremasse õlga ja kätte ning ülakõhtu. Stenokardia on südame isheemitõve sagedamini avalduvaid vorme. Seda põhjustavad enamasti südame pärgarterite aterosklerootiline või spastiline ahenemine, mille tagajärjel väheneb südamelihase vere ja hapnikuvarustus.
Tekib tavaliselt füüsilise koormuse, ärrituse, täiskõhu, külma tuulise ilmaga, harvem rahuolekus või öösel. Kõndimisel pigistus, ängistus, valu rindkeres.
Nitroglütseriini toimel valu rinnus väheneb või kaob.
Haigus võib olla halveneva kuluga, st et järjest väiksema koormusega tekivad kaebused
Iseloomulike kaebuste esinemisel pöörduge perearsti või kardioloogi poole.
Ajuinsult on järsku algav osaline ajutegevuse häire, mille põhjuseks on kahjustatud ajuosa verevoolu vähenemine või lakkamine ateroskleroosi tagajärjel.
Kaebuste tekkimisel tuleb kohe kutsuda kiirabi! Oluline on jõuda võimalikult ruttu haiglasse. See parandab prognoosi.
Ateroskleroosi alusel võib välja areneda jalaveresoonte ahenemine. Haige tunnetab seda krampidena jalasääres. Võib esineda ka vahelduvat lonkamist. See tähendab, et kõndides tekivad säärelihastesse valud. Valud vaibuvad mõni aeg pärast seismajäämist.
Valude tekkepõhjuseks on verevarustuse puudulikkus ja sellest tingitud hapnikunälg jalalihastes. Kui haigus süveneb, võivad valud tekkida ka rahuolekus. Verevarustuse soodustamiseks on olemas ravimid. Vajadusel teostatakse operatsioon, mille käigus asendatakse kahjustatud veresoon teisega.
