Hüpoglükeemia ehk liiga madal veresuhkru tase ( < 3,9 mmol/l) võib esineda inimestel, keda ravitakse antidiabeetiliste tablettidega või insuliini süstidega, harvem GLP 1 agonistidega.

 

Madala veresuhkru tunnused

nõrkustunne, uimasus, pearinglus, tasakaaluhäired, higistamine, värisemine, südamekloppimine, kiire pulss, rahutus, hirm, kahvatus, iiveldus, näljatunne, nägemishäire, kuumatunne, krambid, teadvusekadu.

Põhjused

  • Söögikorra vahelejätmine
  • Tavalisest erinev füüsiline koormus
  • Alkoholi tarvitamine
  • Mõned haigused (oksendamine)
  • Teised ravimid
  • Olete võtnud liiga suure annuse antidiabeetilisi tablette või süstinud liiga suure annuse insuliini.

Ravi

Hüpoglükeemia tuleb kiiresti ära tunda ja korrigeerida, süües või juues midagi suhkrurikast ehk kiiresti imenduvaid süsivesikuid.

Näiteks:

  • 1/2 klaasi tavalist limonaadi või mahla või
  • 1 apelsin või 1/2 banaani või
  • glükoositablette või
  • 1 spl. mett või siirupit

Kui hüpoglükeemia jätta korrigeerimata viib see teadvuse kaotuseni.

lisaks aeglaselt imenduvaid süsivesikuid (näiteks ½ võileiba). Pärast hüpoglükeemia esinemist konsulteerige arsti või diabeediõega ning vajadusel kohendage ravi.

Kui hüpoglükeemia jätta korrigeerimata viib see teadvuse kaotuseni.

Kandke alati endaga kaasas midagi magusat (glükoositablette, kommi, šokolaadi, magusat jooki…)

Diabeetiline ketoatsidoos (DKA) on tõsine ja potentsiaalselt eluohtlik seisund, mis tekib, kui ketokehad kuhjuvad vereringesse. Insuliinivaeguse tagajärjeks on hüperglükeemia ja mitmed metaboolsed häired. DKA võib tekkida nii 1. kui 2. tüüpi diabeedi puhul, kuid sagedamini siiski 1. tüüpi diabeetikutel. Diabeetiline ketoatsidoos esineb sageli diabeedi esmasel diagnoosimisel või liiga väikse insuliiniannuse süstimisel või insuliini süstimata jätmisel. Põhjuseks võib olla ka viirusinfektsioon, kuna infektsiooniga kaasneb suurenenud insuliinivajadus.

Normaalses olukorras kasutab organism glükoosi energia allikana. Selleks on vaja insuliini, kuid diabeedi korral ei tooda kõhunääre piisavalt insuliini. Insuliini puuduses ei saa organism vajalikku hulka energiat kätte süsivesikutest ja võtab energiaallikana kasutusele rasvad. Et insuliini pole piisavalt, jääb ka rasvade lammutamine poolikuks ja organismis kuhjuvad kahjulikud jääkained ehk ketoonid, põhjustades nn. "happemürgistuse". Ketoatsidoos on eluohtlik seisund.

Atsidoosi nähud

Esmased sümptomid:
isutus, tugev janu ja rohke urineerimine, jõuetus, nõrkus

Ketokehade kuhjumisel organismis tekib iiveldus, sageli ka oksendamine, võimalik on ebaselge lokalisatsiooniga kõhuvalu. Suust eritub atsetooni lõhna. Organism püüab ketokehadest vabaneda uriiniga, seega on võimalik nii uriinist, kui verest mõõta ketoonide sisaldust. Samuti on veresuhkru tase püsivalt kõrge.

Hilisemas staadiumis lisandub sügav ja sage hingamine, millega püüab organism kopsude kaudu vabaneda üleliigsetest jääkainetest. Selliste sümptomite ilmnemisel tuleb kohe pöörduda haiglasse, sest lisaks insuliinipuudusele on organismis tekkinud ka vedeliku puudus, mida joomisega ei ole võimalik asendada. Haiglasse mittepöördumisel võib atsidoos süveneda ja tekkida teadvuse hägunemine ja lõpuks vajub haige sügavasse komatoossesse seisundisse.

Põhjused

  • Haigestumine 1. tüüpi diabeeti – inimene pole sellest veel teadlik
  • Infektsioon
  • Insuliini süstimata jätmine
  • Insuliinipumba rike

2.tüüpi diabeedi haigetel on insuliini produktsioon ebapiisav, kuid tavaliselt suudab kõhunääre toota insuliini siiski ka suurenenud vajaduse korral kogustes, mis takistavad ketokehade kuhjumist ning ketoatsidoosi ei kujune välja.

Üldseisundi halvenemise riskid 2.tüüpi diabeedi ja ägeda kaasuva haiguse puhul (infektsioon, südamelihase infarkt, trauma) on seotud põhilselt väga kõrgete veresuhkru väärtuste ning vedeliku defitsiidi tekkega. Ilma korrektse ravita võib see viia kooma või surmlõppeni.

Laktaatatsidoos on laktaathappe kogunemine vereplasmasse. Selline seisund tekib tavaliselt organismi kudede hapnikuvaeguse tagajärjel, häirunud maksafunktsiooni, hingamispuudulikkuse või südameveresoonkonna haiguse tagajärjel. Teiste riskifaktorite esinemise korral võib diabeetikul soodustada laktaatatsidoosi teket ka suukaudselt manustatav biguaniid preparaat – Metformiin. Glükoosi kasutamisel energia allikana vabaneb rakkudest

laktaathapet kiiremini, kui seda jõutakse lagundada. Kui liiga palju laktaathapet jääb organismi, siis häirub organismi tasakaal ja patsient tunneb ennast haige ja väsinuna, sageli kaasneb lihasvalu ning ebamugavustunne kõhus. Laktaatatsidoosi esineb harva ja tavaliselt ainult 2. tüüpi diabeetikutel.

Diabeetikutel on soodumus bakteriaalsete- ja seeninfektsioonide tekkeks.